Eesti nišiks on mahetooted, taaskasutus, säästlikkus,
innovaatilisus ja väikesele turule orienteeritud kaubad. Üha rohkem võidavad
populaarsust kaltsukad ja tänavapildis on tavaliseks saanud vanade
jalgratastega liikuvad hipsterid. Kõige sellega tahaks nagu väljendada, et „me
ei ole tavalised, meie oleme siin massist erinevad ja teistsugused“.
Jean Baudrillardi mõttekäigud kinnitavad seda, et Euroopa on
ikka veel staadiumis, kus inimesed tahavad teistest erineda ja teiste seast välja
paista. “More simply, the majority
of people are still far from achieving the economic status where only one
repertoire of models would be available as all commodities would comply with
the same maximum standard“. Samas liigub Euroopa Baudrillardi sõnul USA
tarbimisühiskonna poole- “90
per cent of the population experience no other desire than to possess what
others possess“. Seda on isegi natuke hirmutav lugeda, mõtleme ikka ju, et
tahaks kuidagi sellest hallist massist erineda ja mitte teistega sulanduda,
samas jooksevad inimesed hullunult poe (kust oli ostetud ka loengus
diskussiooni tekitanud karu pildiga särk) avamisele ja ostavad meeletutes
kogustes riideid, olles unustanud, et jah, võib-olla varem Soomest või Rootsist
ostetuna eristuti siis massist, kuid praegu võib iga nurgapeal näha
konkreetsest poest ostetud riideid.
Uue Maailma |
Tagasi eristumise juurde. Paar aastat tagasi algas see suur
hipsterite buum, kus sai „khuuliks“ vanade kampsunite, ruuduliste pluusidega ja
muidugi suurte, tugevate raamidega prillidega käimine. Ma tean, mulle tundus
see ka khuul. Käia mööda kaltsukaid ja teada, et kindlalt sellist pluusi
teistel ei ole, pealegi odav ju ka. Sama teema oli jalgratastega- ühtäkki võis näha
kuidagi autode vahel ellu jääda püüdvaid noori vanadel jalgratastel (sest linnasisesed
jalgrattateed olid paar aastat tagasi veel haruldane nähtus). Elama hakkas Tallinna linnaosa Uus Maailm, kus korraldatakse jätkuvalt iga-aastast Uue Maailma festivali ja eelistatakse jalgrattaid autodele.
Aga mis on toimunud nüüd? Hipsteritest on saanud mainstream – suuri villaseid kampsuneid,
plastmassklaasidega prille ja vintage jalanõusid
võib näha igas kaubanduskeskuses. Turg on tabanud ära selle, mis müüb ja hakanud
pakkuma seda tarbijatele. Samas on tarbijad niivõrd mõjutatavad, et lähevadki
massimoe õnge, arvates ise, et ongi tõsimeelsed hipsterid. Härra Savisaar avab samal aja Põhja-Tallinnas
uusi kergliiklusteid, selleks et spordipoest ostetud jalgrattaga (jah, just
see, mis näeb peaaegu täpselt välja nagu vintage
jalgratas) mugavam ning vähem ohutum oleks liigelda.
“We are
bombarded 24 hours a day with the doctrine, with the religious texts, of this
religion- the advertisements, buy this, buy that, have this, have that,
philosophy of consumerism” Abdur Raheem Green.
Avasid selles postituse minu jaoks väga huvitava ning hea mõtte- see kuidas nišist sai massikaup (hipsterite väljanägemine ja eluviis) ja tegelikult see juhtub ju kõigega, mis kuskil vähegi populaarsust koguma hakkab, "cool" ja atraktiivne on. Turg on ju kogu aeg ja igal pool valvel , et jälle paisata lettidele midagi, mida klient tahaks osta. Üsna surnud ring tundub...
ReplyDeleteVähemalt suvel kui aiamaad lookas on, saab vanaema kasvatatud tomatit :) !!
postituses*
Deleteväga muhe lugemine...
ReplyDelete