Kuna muusika on mulle südamelähedane teema, tahaks jätkata loengus õppejõu alustatud mõtet, et muusika on osa kommunikatsioonist, üks viis inimeste käitumise või tuju muutmiseks. Läheneksin aga seekord muusikale psühholoogia vaatevinklist ja räägin nö alateaduslikust mõjutamisest.
Muusika on vahend, mille abil saame lõõgastuda, paremini keskenduda, ennast "käima tõmmata" või muust maailmast välja lülitada. Tihtipeale meeldib meile loo meloodia või hoopis kaasahaaravad või meid isiklikult puudutavad sõnad . Jussi Parikka blogipostitusest jäi mind kummitama üks konkreetne mõte: "we need to look at the reptilian brain, the unconscious and unrational parts, in order to find what triggers us to brands". Sama saame öelda ka muusika kohta, meie mõistus ja keha reageerib meloodiale alateadlikult ja mõjutab meie käitumist ilma meie endi kontrollita.
Muusika on vahend, mille abil saame lõõgastuda, paremini keskenduda, ennast "käima tõmmata" või muust maailmast välja lülitada. Tihtipeale meeldib meile loo meloodia või hoopis kaasahaaravad või meid isiklikult puudutavad sõnad . Jussi Parikka blogipostitusest jäi mind kummitama üks konkreetne mõte: "we need to look at the reptilian brain, the unconscious and unrational parts, in order to find what triggers us to brands". Sama saame öelda ka muusika kohta, meie mõistus ja keha reageerib meloodiale alateadlikult ja mõjutab meie käitumist ilma meie endi kontrollita.
Kas olete mõelnud vahel, et "polnudki nagu täna vaja midagi kaubanduskeskusest osta, aga millegipärast jõudsin ikka koju kotitäie erinevate riiete või pudi-padiga". Aga kas oled ka sellele mõelnud, et šopingu ajal võidi sind teadlikult mõjutada ja "hüpnotiseerida" MUUSIKAGA. Jah, teadlased on kindlaks teinud, et taustamuusika abil on võimalik kliendi käitumist märkimisväärselt mõjutada. Vali ja kiirema tempoga muusika mõjutab inimest tegevusele vähem aega
kulutuma ja näiteks kaupluses kiiremini liikuma. Rahuliku muusika saatel ostavad inimesed 38% rohkem, einestavad restoranis enamasti pikemalt, kulutavad baaris 40% rohkem raha jookidele.
Samuti võib muusika mõjutada meie maitsemeeli. On uuritud, et toit maitseb kõige paremini, kui taustaks mängib vaikne klassikaline muusika ja parima maitseelamuse saamiseks peaks heli tugevus olema 62-67 detsibelli. Täielik vaikus suureks üllatuseks vähendas söögiisu märgatavalt.
Muusika kuulamine mõjutab inimese keha ka füüsiliselt, sealhulgas südame rütmi. Näiteks koorilauljate südamed hakkavad samas rütmis tuksuma, kui lauldakse sama laulu (video leiad siit). Psühholoogid on kindlaks veel teinud, et inimese südame rütmi tempoga samad muusikalised palad meeldivad inimestele alateadlikult rohkem ja nende mõju on emotsionaalselt suurem. Uut megahitti kirjutades võiks seda ju arvestada.
Niisiis, kommunikatsioon ei pruugi üldsegi toimuda meie teadvuses. Muusika suhtleb otse inimese keha ja ajuga ning ei küsi sinu asjatundlikku ja analüüsivat arvamust või luba. Kommunikatsiooni-inimesed peavad ennast sageli ju kõikvõimsateks, kui asi puudutab propagandat või juhitud kommunikatsiooni, kuid tegelikult käib meie mõjutamine väljaspool analüüsitavaid sõnu või seda, mida me näeme. Seega tuleks endale teadvustada ka seda, mida me tegelikult kontrollida ju ei saa ning Jussi Parika blogi konkreetsest mõttest lähtudes oleme muusika vaatenurgast kõik väiksed, vähe teadvad ja analüüsivõimetud roomajad.
Samuti võib muusika mõjutada meie maitsemeeli. On uuritud, et toit maitseb kõige paremini, kui taustaks mängib vaikne klassikaline muusika ja parima maitseelamuse saamiseks peaks heli tugevus olema 62-67 detsibelli. Täielik vaikus suureks üllatuseks vähendas söögiisu märgatavalt.
Muusika kuulamine mõjutab inimese keha ka füüsiliselt, sealhulgas südame rütmi. Näiteks koorilauljate südamed hakkavad samas rütmis tuksuma, kui lauldakse sama laulu (video leiad siit). Psühholoogid on kindlaks veel teinud, et inimese südame rütmi tempoga samad muusikalised palad meeldivad inimestele alateadlikult rohkem ja nende mõju on emotsionaalselt suurem. Uut megahitti kirjutades võiks seda ju arvestada.
Niisiis, kommunikatsioon ei pruugi üldsegi toimuda meie teadvuses. Muusika suhtleb otse inimese keha ja ajuga ning ei küsi sinu asjatundlikku ja analüüsivat arvamust või luba. Kommunikatsiooni-inimesed peavad ennast sageli ju kõikvõimsateks, kui asi puudutab propagandat või juhitud kommunikatsiooni, kuid tegelikult käib meie mõjutamine väljaspool analüüsitavaid sõnu või seda, mida me näeme. Seega tuleks endale teadvustada ka seda, mida me tegelikult kontrollida ju ei saa ning Jussi Parika blogi konkreetsest mõttest lähtudes oleme muusika vaatenurgast kõik väiksed, vähe teadvad ja analüüsivõimetud roomajad.
Oleks ehk rohkemgi teooriat leidnud oma arutlustele toeks? ilus arutlus oli ja kena et Jussi mõtte sisse tõid :)
ReplyDelete